Eile ma läksin töölt varem ära, pool viis ja sain rõõmsalt tõdeda, et veel on valge. Ta on käes! See valgem aeg, mis ongi ju alati peale Oskari sünnipäeva juba selgelt tunda olnud. Väga tore. Millega seoses pean märkima, et üldse pole imelik, et ma juba tahan salateid ja valget veini, et talvised rammusad lihatoidud ei eruta mind üldse. Kusjuures punase veini aega tänavu õieti ei olegi olnud. Ma oma salati, caesari, epopöast kirjutan mõni teine kord.
Veel tuleb üles märkida, et on saabunud talv. Külm ja lumine. Külm teeb päevad veelgi valgemaks, aga päike ei ulatu siia minu töölauale mitte minutikski, ta on kiriku katuse taga, aga ta on olemas siiski ja taevas on juba teist päeva helesinine.
Ekspress täna kirjutas neist Hispaaniasse minejatest. Kurb lugu oli, kuigi nad nagu ühest suust räägivad kui tore seal on ja kui õudne on Eestis. Mina ei saa tegelikult oma elus eriti osa sellest Eesti õudusest. Mu ümbruskonnas ei ole sellist ületrumpaja mentaliteeti, et oleks võidujooks asjade pärast. Või et oleks mingi jube kiirus ja hoolimatus. Täitsa tavaline ja tore maailm paistab mu mätta otsa. Inimesed tänaval on küll välismaal tuntavalt lahkemad ja sõbralikumad, aga see vahe häirib ainult hetkeks kui välismaalt tagasi tulla. Siis jälle harjub ja kui ma tulen mööda Pikka tänavat alla, siis mind vahel täiega tüütavad need vällarid, kes siit linna poole rühivad, sadamast tulevad ja pingeliselt vastutulijate pilku otsivad, et naeratada saada. No mida, tahaks hüüda, sa oled Eestis, saa aru! Et tegelikult laias plaanis sellega harjub ja see ei sega. Küll aga tekib Hispaanias reisides alati meeletu igatsus rohelise järele. Isegi võsa tundub tagasi tulles lummav, seal puha hall ja pruun kivi ju. Ja kuigi praegu tundub, et meil on ilge ilm võrreldes nendega, siis oma võlu on ka sellisel kargel talvel. Lume ja külma lõhn tekitab mus alati hulgaliselt emotsioone, positiivseid. Ja pealegi on neil seal suvel selgelt liiga palav. Kui nüüd ilma juurde lõpuks tagasi pöörduda. Mis ei tähenda, et ma ei oleks valmis praegu laua tagant püsti tõusma ja Hispaaniasse lendama. Aga sildu põletades, elada seal, Eestit põlates… Mul on õnneks elus paremini läinud. Et selleks ei ole põhjust.
6 kommentaari
kommentaaride rss TrackBack Identifier URI
Ma lugesin ka seda artiklit. Mind teevad sellised inimesed kurvaks ja kurjaks. Kui läksid, siis läksid, ela oma õnnelikumat ja rõõmsamat elu ja ära pritsi sappi. Selline “õudsest Eesti elust” jahvatamine jätab mulje, et asi on pigem enda solvumises kui milleski muus. Pealegi mulle ei meeldi üldistamine, et kõik on halb ja kõik siinsed inimesed on lollid lambad.
Mamma sõnu kasutades: saagu õndsaks!
ma kirjutan su jutule kahe käega alla. ja noh, põhimõtteliselt võiks ju ka siinsamas endile 8 peale korteri üürida, jube odav tuleks…
ma küll seda lugu ei ole veel lugenud aga jäin samale asjale mõtlema, kui Sehkendaja seda Andaluusia raamatut arvustas. et nad ise ongi need tigedikud. aga ega enda eest ei põgene
küll see saab neid seal ka kätte. siis kiruvad kohalikku bürokraatiat 
sain kõõrdpilgu: No MIDA sa räägid 
no aga pole noh.
mulle siin üks proua ütles, et suurem osa eestlasi on siin lihtsalt raha tegemas. ja veel ühes kohvilauas tuli juttu, et see Eesti elu ongi selline nagu need tigedikud ütlevad. ja mina ka täitsa naiivselt pööritasin silmi ja ütlesin, et mul pole ühtki säärast tuttavat
ma kolmapa panin tähele kell 16.15 peale trenni et lausvalge väljas, nii mõni nädal tagasi oli ikka pime täitsa.
ja hommikuti 8.20 kui sportima lähen, on ka juba ilm peaaegu valge. et ikka ruttu läks see pime aeg.
ma jõudsin ka hiljuti täitsa valges töölt koju. mõnus-mõnus.
Jah, ma ka ikka mõtlen, kui välismaal elajad kurdavad Eesti elu üle, et kus selline elu siis on? Minul pole tutvusringkonnas samuti tigedaid, mandunud, haugilikult orjalikke (või misse Madisson seal ütlseki) tuttavaid, kes käiksid ja tigetseksid, rööviksid, õiendaksid, masenduksid. On küll neid, kes külma pärast kurdavad ja noh, raha võiks alati rohkem olla, aga mingeid erilisi rikkusele orienteeritud subjekte ma isiklikult ei tunnegi. No ilmselt selle tõttu ei tunne, et nemad ei taha mind tunda. Kõik on rahul ühesõnaga.
Aga mis Madissoni puutub, siis sellest tema minekust oli ju pikk saadegi telekas, a minek pidi Kreekasse olema alguses. Proua käis ainult sellise näoga ringi, nagu oleks sitt nina all, ehk siis nii negatiivset inimest näen ma oma elus üldse harva. Ja Tiit ise ka on muidugi hea näide pidevast soovist rusikatega vehkida. Ega siis polegi midagi teha, kui minna riiki, kus keegi sind ei oota, siis pole ka kohustusi, pole vajadust mitte midagi teha. Ei tea, miks prükkari elu neid kodumaal ei veedelnud (ma ei ole artiklit täielikult lugenud, seetõttu vabandan, kui ta tegelt ei ole prükkar ikka)? Või siis nagu Anu ütles, üürige siin ka 8 peale korter, on ikka odavam küll kui üksi pidada.
Kuum ilm pole veel peamine.
Aga ma tahaks tõesti päris siiralt teada, kui halb see nende inimeste elu küll oli, et pidi ära minema ja mis osas ta nüüd siis parem on. Kui kriteeriumiks on ainult, et kodus pidi tööd tegema ja soojal maal vedelen rannas ning korjan natuke pudeleid ära elamiseks, siis see küll eriline argument ei ole. Ega näita kodumaa halbust mõne teise maa suhtes.