See üleeelmise nädala nädalamenüü tekitas mus tõelise ülesöömise tunde. Et eelmisel nädalal ma peaaegu süüa ei teinud. Ja see nädal on ka üsna suvaliselt alanud. See söögi mitte tegemine tähendab mu jaoks, et menüüs on toidud, mis teevad ennast ise. Et minul on villand ei taha süüa, ei taha süüa teha, aga midagi tuleb ju tüüpidele ikka anda. Ja siis lähevad käiku ennast ise tegevad toidud.
Täna nt tegi ennast lastele lõunaks pikkpoiss. Ma segasin hommikul hakkliha riivsaia, sibula, vee ja munavalgega (sest Leena ei tohi munakollast) ja panin vormiga kuuma ahju, siis panin ahju 180* peale 1,5 tunniks taimeriga.
Ja kui lapsed koolist tulid (täna kella ühe paiku), siis oli pikkpoiss veel mõnusalt ahjusoe. Ja seda söödi eilse makaronisalati kõrvale, mis oli Oskari tellimustoit sünnipäevaks. Ja seda söödi ka õhtul, kes makaronide, kes riisi ja kes salatiga.
Aga sama hästi võiks panna tatra likku, ja ta liguneb nii ära, et tuleb siis vaid korraks soojaks ajada ja toit jälle valmis.
Hommikul ahju panemist või lastel lõunast panna laskmist ma harrastasin möödunud nädalal ka. No nt kartulid ja liha ja porgandid. Panen hommikul kuuma ahju ja keeran temperatuuri 150* siis on lõunaks toit olemas ja õhtuks hea soojendada.
Veel üks hea söök on kui on pekisem liha, siis ma viilutan mandoliiniga kapsa ja sibula läbisegi ahjupotti, nagu oleks nad suure riiviga riivitud ja panen liha kapsa-sibula padjale, sinna juurde porgandid, sool ja valan pool klaasi nt valget veini, aga vabalt võib ka mõnda mahla või lihtsalt vett. Ja samuti kuuma ahju ja siis temperatuur maha ja siis ta istub ahjus nii kaua kui vaja 150* või isegi 130* peal kui peab kauem istuma. See saab väga maitsev. Ja kui kartuleid ei saa jätta kuivalt potti lapsi koolist koju ootama, et nad toidu ahju paneks, siis see toit ootab ilusti, ilma, et midagi juhtuks.
Muidugi võib ahju panna ka lihtsalt liha. Kui panen suure tükina, siis küpsetuskotti, et ära ei kuivaks, aga kui panen kuubikutena, siis potiga. Panen juurde maitseained, sibulat ja porgandit soovi korral ja valan peale õunamahla (see on mu jaoks kõige maitsvam lihale) ja siia saab ta ahju. 150* kraadi peal valmivad kõik asjad kolme-nelja tunniga ja tore on saabuda tühja kõhuga koju jalutuskäigult või trennist kui soe toit ahjus ootamas.
Need on kõik toidud, mille jaoks on vaja aega 10-15 minutit. Kuniks koorin, viilutan. Neid me kasutame sageli nädalavahetusel, kui on teada, et jõuame kusagilt koju kellaajal, mil kõik on nälga suremas. Ja neid toite ma harrastan kui lastele lõunaks pole midagi jätta, siis panen hommikul midagi hakkama või on teada, et õhtul pole aega midagi teha või pole mind koduski. Siis panevad lapsed ise hommikul ettevalmistatud toidu lõunast ahju. Valge kastme nad suudavad tatrale ise lisaks tekitada. Kõrvale saavad võtta kodujuustu.
Kes ei julge ahju üksi tööle jätta, nemad neid variante saavad kasutada ainult siis kui keegi on kodus. Sorri, teie elu pole nii lihtne. Aga mulle see variant sobib. Hea talvine söök.
11 kommentaari
kommentaaride rss TrackBack Identifier URI
oi, mind see liha nüüd isutab, äkki homme teengi. kapsa-sibulapadjal, nämm. see võiks isegi lambaliha olla. või süda.
või kiire vahevõileiva ampsanud. aga igati tervislikum ja odavam on juba asjad kohe hommikul ahju panna. geenius oled, tõesõna!
kas sa paned hommikul ahju sooja ja siis lapsed tulevad 3-4 tunni pärast koju või on sul nii pikk taimer? mul on ahjul ainult 90 min. aga jube hea mõte see asjade varem valmistegemine. nädalavahetuseti oleks küll abiks, et tuled väsinult koju, tõmbad ahjuukse lahti ja voila. me tihtilugu oleme sellistel puhkudel kuskile sööma läinud või take-awayd võtnud või siis nälga kannatanud
kle aga kas Leena vutimuna ei tohi süüa, ma lugesin, et need ei põhjustavat allergiat. ma ei mäletagi hetkel, kas ma juba olen seda küsinud kord, aga eile tuli igatahes taas meelde:)
ma pole vutimuna proovinud, kui elu kätte toob võin proovida. Praegu olen rahul, et ta vähemalt munavalget talub, see piirab toidutegemist üsna vähe.
.
.
Mul ka on 90 min taimer. Pikkpoiss just sellega saab pandud. Aga liha ja kartuli ma jätan töötava ahjuga koju.Ja just arvestusega, et kui lapsed tulevad koju 3-4 tunni pärast. Neil on pikad päevad küll, aga need on õnneks vaheldumisi, et keegi ikka tuleb. Aga lõunal siis tavaliselt panevad ahju kell kolm ja õhtul kui kõik koju jõuavad on toit valmis.
Ma ütlen ka, et see on eriliselt mõnus, kui mitte geniaalne
See kapsa-sibula padjal liha meeldib mulle ka üliväga. Oskar ka sööb ja M, aga Leena ei võta suu sissegi – “kapsast ma ei söö, sa tead ju ja siin on veel sibul, vuih”
kunagi ma ka tegin tatart nõnna, nüüd on kõva 15 aastat pausi olnud
peaks uuesti ette võtma.
slo’s oli mul selline tore pliit, et programmisid kraadid ja küpsetusajad sisse ja töötas ise. see oli paganama mugav ja hea.
kuigi meil olid kerged vaidlused, st., et mina panin rahulikult hommikul asjad tegema ja J. oleks südamerabanduse selle peale olnud võimeline saama
Mmmmmmmmm, ma tahaks ise teie pere laps olla. Meil ei söö lapsed suurt midagi ja olen oma 10 aasta taguse minimaalsegi kokkamise sinnapaika jätnud. Kotletid, frikadellisupp, pannkoogid ja vahel tatra- või kaerahelbepuder – poiss sööb ainult neid sooje roogi
tead, sa oled ikka imeline inimene, et oskad muudkui nii mõelda. et tuled aga õuest ja toit on end ise valmis teinud jne. väga ilusti oled kõik korraldanud. selle oma elu. muus asjas ka.
meil kipub minema nagu anu peres, et kui kiiresti vaja, siis võtame/tellime midagi ja tavaliselt võidab laste soov, st tellime vähemalt korra nädalas sushit.
no ja mul on üldse gaasiahi, mis programmeerimisest ei tea midagi. ma loen nagu imeasja, et toit teeb end ise.
kuigi noh ma annaks otsad, kui nii palju liha iga päev peaks sisse vitsutama.
aga ikkagi väga lahe, ootan järgmiste nädalate toiduülevaateid. piltidega.
Tead Maris ma ise ka pole teab mis lihasööja ja sageli söön ise sealt ainul köögivilju kapsasalatiga või hummusega. Aga lapsed mul täiesti arusaamatult palju söövad ja lihata ei lähe toit üldse arvesse neil. Kuigi nad on kõhnad isegi ülearu. Ma pidavelt imestan, et kuidas see ikka on võimalik. Mul kõik lähedased ka imestavad mu laste söögiisu. Ja et kuhu see neil siis läheb kui juurde ka ei võta. Ja siis mind vahel tabab hirm, et hoian neid näljas
. Meil oli varem ka ikka see välja sööma minek sellisel sos juhul. Aga kui kevadel Oskaril allergia hulluks läks, siis iga väljas söömine ajast käed nii koledaks, et me loobusime ja nüüd oleme juba harjunud, et kodus toit tekib. Väljas käime rohkem kui tahaks midagi huvitavad või midagi erilist tähistada.
Noo, hummust ilmselt sööks meil laps vähemalt küll. Ma ise ka vist. Aga seda pikkpoissi peaks vist lähiajal proovima, hakkliha leidub kodus hetkel.
Ja ma harrastan ka seda kõik-koos-küpsetamist, mina küll panen tavaliselt küpsetuskotiga liha ja siis mugavuse mõttes muud asjad sinna juurde. Eriti lihtne söögitegemine.
Ühe hea nipi, tatra leotamise, sain ka siit. Ma siiani olen terasid keetnud lihtsalt, pole ka kõike jubedam. Need leotatud tatrad ilmselt on hõlpsam ka rasvainega praadida, kõvad kipuvad kõrbema või kinni jääma.
Sul on ikka moodne blogi küll, kõik koduperenaise nipid saadaval
aga minule maitseb selline tatar, et kõigepealt kuumutadkuivi teri nt palmirasvas ja alles siis keedad. ei lähe ka väga kaua. minu vanaema leotas tatart alati üleöö – ütles, et nii käibki ja muidu siukest kõva junni pehmeks ei saagi. et juba tema vanaema tegi nii. aga mulle see tatar tundus liiga lödi.
Maris see lödisus sõltub sellest kui palju vett panna. Saab täitsa teralise ka leotades.
Aga üldiselt ma ka keedab otse või praen enne nagu mu venelasest töökaaslane õpetas. See leotamise variant on ikka rohkem selline vajaduse järgi, kui on nt vaja lastele õhtuks söök jätta, aga midagi pole ja aega ka ei ole, siis on õhtuks tatar olemas.
nojah, ma mõtlesingi selle kuumutamise all praaadimist.
aga sina triin oled meie, ülejäänud koduperenaiste eeskuju. päriselt.