Ma täna alles poole kolme ajal tulin voodist. Üle hulga aja tabas mind migreen. Ja nii ma siis lamasin. Siiani on tiba uimane olla. Mistap ma ei tahtnud pikkaaeganõudvat toitu teha. Aga kui tegema hakkasin , siis see kõik paisus. Tegin lastele lõunaks “tuunikalatoru”, õhtusöögiks lambalihast karrit jasmiiniriisiga. Ja see riisi keetmine õnnestus ülihästi. Sai just selline mõnus kohev nagu peab, tegin täpselt juhtnööride järgi.
Ja siis kui “toru” nagunii ahjus oli, siis otsustasin ahju panna ka Paranka isuäratava keeksi. Ja nüüd ongi toitu igale maitsele.
Keeks.
Pealt krõbe, seest mahlane. Tasub korrata.
Aga tahtsin kirjutada torust.
Kunagi vanal ajal kui meil veel lapsi ei olnud sattusime seltskonnaga Krahli, kuhu ma varem olin sattunud ainult mõne ürituse ajal. Aga sel korral oli tavaline õhtu ja me võtsime nõuks süüa seal. Ja siis keegi seltskonnast soovitas süüa tuunikalatoru. Ja sealt peale sai see meie lemmiktoiduks Krahlis. Ja me sõime seda pikki aastaid ja kui meil sündisid lapsed ja nad kasvasid välja kartulipudrueast, siis hakkasid ka nemad tuunitoru sööma ja armastama. Aga siis ühel vihmasel päeval Krahli sööma minnes, tabas meid üllatus – nad olid muutnud menüüd! Ja tuunitoru enam menüüs ei olnud. Krevetid olid jvm, aga tuunitoru aeg oli läbi. Nüüd me ei olegi enam Krahlis käinud, sest seal pole enam toitu, mida kõik eelistaksid igale muule toidule. Ja me käime üldse harva perega väljas söömas. Kui siis mõni kiire toit kusagil kaubanduskeskuses. Või kui oleme linnast välja sõitnud. No tähtpäevade aegu (1. september, kooli lõpp, emadepäev, minu sünnipäev jvm) oleme ikka käinud. Aga seda on harva. Kahju täitsa. Peaks sellega rohkem tegelema. Aga no see selleks. Tegelikult tahtsin ju tuunitorust kirjutada.
Et siis kuna seda Krahlist enam ei saanud, siis me hakkasime seda kodus ise tegema. Olen mitut moodi katsetanud. Aga kõige otstarbekamaks on osutunud küpsetada ahjupannkook ja sinna sisse keerata tuunikala. See on lihtne ja kiire ja seda tervitab kogu pere rõõmuhüüetega.
2 dl jahu
5 dl piima
2 muna
soola
ca 0,5 dl õli
Segan kõik ained kokku (panen korraga kaussi ja lasen miksriga läbi). Panen suurele ahjuplaadile küpsetuspaberi ja valan taina peale. Sellest kogusest tuleb just üks suur toru. Ja panen ahju. Küpsetan kuniks pealt on pruun.
Täidiseks võtan veega tuunikalakonservi, nõrutan ja segan hapukoorega.
Kui kook ahjust väjas, keeran ringi, panen keskele tuunikala ja tõstan servad üle ja ongi valmis. Võib süüa salatiga vm. Meil lapsed söövad niisama. Ilma millegita. Ja kui neil on kõht tõhi, siis nad söövad ühe suure toru korraga ära kahepeale. Aga see on siis ka ülesöömine. Kui soovin toita kogu peret, siis teen 2 toru, siis saavad kõik ja jääb pisut alles ka, pärast ampsamiseks. Aga kahe jaoks ma tainast ei kahekordista. Panen kõike pisut rohkem ja saan lihtsalt 2 õhemat. Ja tuunikala jaotan pooleks ja pole liiga vähe. Kui lapsi ei oleks, siis paneks tuunikalale ka sibulat ja keedumuna.
Tänane toru.
13 kommentaari
kommentaaride rss TrackBack Identifier URI
eile just tabas ületamatu tuunikala isu. ja kas meie Rimis siis oli seda!?!? mõistagi mitte:S
uhh, lambakarri, vot see on üks hea söök. kahjuks ma ise ei oska seda teha, st mulle käivad need koriandrid-kurkumid-kaneelikoored üle jõu pisut hankimise seisukohast. aga Mann ükskord tegi seda ja üks parimaid toite, mis ma üldse saanud olen.
aga see lambatoit, mis ma ise tegin, oli ka jube hea. ja liha iseenesest odav ka, 60 krooni läks kogu muusika maksma mulle. nii et lammas on uus kana.
sa oled ikka nii tubli, ma poleks küll pärast peavalutamist suutnud enam end kokku võtta… või siis lihtsalt mul pole praegu toidutegemise faas taaskord
Keskturul on lammas ikka üsna kallis. See on küll lahe kui teil seal odavamalt saab. Ma olen ema juurest saanud tuua. Aga ega ma ei teinud mingit õiget karrit. Tegin niisama, mis kodus oli. Ma ka ei ole suutnud kõiki õigeid asju hankida. Kui seda Manni lambakarri retsepti lugesin, siis selleks tuleks ikka kohe autoga linna peale minna nimekiri näpu vahel. Mul see üldiselt mõlgub meeles, et proovida. Ja teine asi, mis samuti paelub, aga liiga palju asju tundub vajavat on see Juci Tom Yumi supp. Aga varem või hiljem ma need ära teen – kõigi reeglite kohaselt.
.
Mind sageli peale migreeni tabab suur köögihoog. No et lugeda ei jõua, suhelda ei taha, lamanud juba küllalt, et mis siis ikka teha muud kui kööki minna
ma ei võtnud väga suurt tükki igaks juhuks, sestap ka hea hind. aga no söönuks said kõik, kes pidid. st lapsed muidugi ei söönud eriti.
mul on hingel tavaline tom kha, ostsin spets maitseainet ja kreemjat kookospiima, nüüd veel on lõhekala vaja ja rohelist sibulat või miskit ja šampinjone. suvel dirhami sadama tom kha jättis mulle kustumatu mulje
ja ma veel lisan, et nõmmel see lambaputka-poiss lõikab lihatüki kenasti seibideks, konti ju ei jaksa ise lõigata.
meil on tom kha pidevas menüüs
aga ma tavaliselt teen kanaga 
)
ja no Anu, mis sa räägid! isegi mul on kaneelikoor ja koriander ja kurkum kodus olemas! (mis meenutab mulle ühte Pille retsepti kunagi, millest mul oli kodus kohe võtta vesi ja sool
see riisiasi huvitab ka. kui ma kusagil restoranis riisi söön, siis alati imestan, kui hea. ja olen mõeld, et ju neil on mingi kallis sort. aga ma saan Triinu püüdlustest aru, et tegelikult tuleb ka riisi õigesti keeta hoopis :O
Ma just kolmapäeval kalli abikaasa sünnipäevaks tegin ka tuunikala toru, küll natuke teisiti. Minu retsept oli pigem suur ahjuomlett, tuunikala segatuna toorjuustuga ja siis selle omleti/koogi peale määrida ja rulli keerata nagu rullbiskviit. Suured sõid ja kiitsid ja nurusid retsepti, lapsed ei vaadanud poolegi:)
PS! Triin, ma olen nüüd poole ööni lugenud seda Tikri unekooli. Väga huvitav ja läheb käiku, kohe, kui Ruudi ennast natuke paremini tunneb. Aitäh vihje eest:)
tom kha vist kanaga käibki, vähemalt paki peal õpetuses öeldi, et kanaga tuleb teha. aga Dirhamis oli kalaga, ja ma tahan just sellist
mul kaneelikoort on, aga muu puudub.
mina sõin krahlis alati krevetitoru. väga meeldis omal ajal. sai võtta pool portsu (üks toruke) ja terve portsu (kaks tk).
Anu, ma ükspä kui satun õigesse poodi, võtan sulle maitseained ära.
A see toru painab mind. Kohe mitu päeva. Aga keegi ei tee mulle suurt pannkooki ja krt, Sadamaturult peaks korralikku tuuna ka tooma, ehh.
[...] isukalt, mis mind eriti happyks tegi, ja teised lapsed sõid ka kõik ära. Retseptidest võtsin munaga variandi. Hiljem meenus, et unustasin tainasse soola panna, aga maitsest poleks seda öelnudki. Ja [...]
Mul ka nüüd “toru” tehtud, täitsa mõnus oli. Kristjan kiitis isegi külma “toru” heaks. Veidike tuunisin ka, panin hakitud murulauku pannkoogitaina sisse, jäi mõnusalt värviline.
Aitäh retsepti eest, Triin!